Biolagunevad jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, sest neid on võimalik taaskasutada. Näiteks saab neist valmistada kompostmulda.
Kui biolagunevaid jäätmeid visatakse segaolmejäätmete hulka, siis muudab see kogu jäätmematerjali raskemini sorteeritavaks. Samuti on täiesti ebaostatrbekas viia prügimäele taaskasutatavat materjali.
Toidu-, aia- ja haljastusjäätmeid saab edukalt elamumaal ruumi olemasolul ka ise kompostida. Nii on võimalik säästa jäätmeveokuludelt (kui konteinerit on vaja harvem tühjendada) ning boonusena valmib kompostmuld, mida saab aias kasutada.
Linnalises keskkonnas võib toidujäätmeid kompostida üksnes kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia-ja haljastusjäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt. Kompostikast peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei ole omavahel teisiti kokku leppinud.
Mida tohib komposti panna?
- toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismijäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed
- majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teekotid
- toataimed ja lõikelilled
Korraga suuremas koguses aia- ja haljastusjäätmeid (sügisesed lehed, oksad) saab üle anda kohalikes jäätmejaamades.
